Liiv on teraline aine, mis on kujundanud Maa maastikku tuhandeid aastaid, kuid teaduslikus mõttes, mis on liiv? Erinevate mineraalide, kivimite ja orgaaniliste osakeste graanulitest koosnev liiv on peene tekstuuriga sete, mida leiate randadest, kõrbest luidetest ja jõekallastest. Kuna liiv on pärit ilmastikuoludest kivimitest ja mereelustikust, on sellel märkimisväärne tähtsus nii inimelus kui ka meie planeedi funktsioonis ja struktuuris. Liiva moodustumise teadmine aitab avardada meie konteksti meie füüsilise maailma selle olulise komponendi mõistmiseks.
Mis on liiv?
Liiv on granuleeritud aine, mis sisaldab jagatud mineraalosakesi. Need osakesed on erineva suurusega, väiksemad kui kruusatükid, kuid suuremad kui mudaosakesed. Liivaosakeste suurus on vahemikus 0,0625 millimeetrit kuni 2 millimeetrit. Eksperdid on selle suuruse järgi määratlenud liiva osakeste konkreetse suuruse juba üle sajandi.
Liiv on üks levinumaid maad katvaid materjale. Liiv tekib suuremate kivimitükkide füüsikalisel ja keemilisel lagunemisel. See võib juhtuda tuule-, vee- ja jääerosioonist tingitud looduslike ilmastikutingimuste või mereorganismide, nagu korallide ja merekarpide lagunemise tõttu.
Liival on eriline tekstuur ja seda leidub kõikjal maailmas. Leiate liiva erinevatest keskkondadest, sealhulgas randadest, kõrbetest, jõesängidest ja liivaluidetest. Ühiskonnad on õppinud liiva kasutama erinevates tööstusharudes ja vaba aja veetmise osana.
Liiva allikad
Liiv pärineb erinevatest allikatest ja geoloogilistest protsessidest.
Kivide murenemine – Kõige tavalisem liiva tekitamise protsess on kivimite murenemine tuule, vee ja jää mõjul. Erosioon on levinud jõesängides ja ojades, kus vesi uhub kive ja kannab setteid mööda jõge ja ookeani ning uhub piki rannikut. Erosioon toimub ka piki kiviseid rannikujooni ja liikuvate liustike tõttu. Vulkaaniline tegevus – vulkaaniline tegevus paiskab õhku tuhka ja laavakilde. Kui need jahtuvad, võivad need muutuda peeneks liivaosakesteks, mida nimetatakse vulkaaniliseks liivaks. Karpide ja korallide erosioon – korallriffidel ja mereloomadel, nagu molluskid ja koorikloomad, tekivad kõvad kestad, mis aja jooksul riknevad ja aitavad kaasa liiva tootmisele. Tuul – tuul toodab liiva läbi kivide erosiooni, aga ka tuues liiva ühest piirkonnast teise. Tuul aitab tekitada rannikul või kõrbepiirkondades selliseid moodustisi nagu liivaluited. Tööstustegevus – tööstustegevused, nagu kaevandamine, kaevandamine või tootmisprotsessid, toodavad nii looduslikku kui ka tehisliiva. Kunstliiv erineb looduslikust liivast selle poolest, et sellel on erinevad omadused ja nurgelisem kuju.
Liiva koostis
Liiva täpne koostis sõltub liiva täpsest tüübist ja selle päritolust, kuid kõigil liivatüüpidel on ühine esmane komponent ränidioksiid. Räni on ühend, mis koosneb ränist ja hapnikust. See on paljude kivimite ja mineraalide, sealhulgas liiva, tavaline ehitusplokk.
Lisaks ränidioksiidile võib liival olla ka muid komponente, nagu kvarts, päevakivi, vilgukivi, oliviin, magnetiit ja kaltsiit. Need mineraalid annavad erinevat tüüpi liivale eristavad värvid ja omadused. Näiteks kvartsiga liiv on tavaliselt hele või valge, samas kui punaka tooniga liiv sisaldab tõenäoliselt rauakomponenti, nagu magnetiit. Rannikualadel on tavaline leida liiva, mis sisaldab karbikilde ja muud mineraalide elust pärit orgaanilist materjali.
Liiva koostis mõjutab seda, kuidas inimesed saavad seda kasutada ja kuidas see looduskeskkonnas käitub. Liiva täpne koostis, sealhulgas mineraalide sisaldus, osakeste suurus ja osakeste suuruse konsistents, võib mõjutada pinnase stabiilsust, mulla viljakust, vee äravoolu ja maastiku kujunemist.
Kuidas liiv meie keskkonda kujundab
Liival on olnud märkimisväärne mõju inimelu arengule ja sellele, kuidas me oma keskkonda kujundame.
Inimkultuur ja vaba aja veetmine – liivasel keskkonnal on tohutu tähtsus inimeste elukorralduses, eriti kõrbes või rannas. Kõrbes on traditsioonid üles ehitatud selle ümber, kuidas selles keerulises keskkonnas reisida ja elada. Rannad on populaarsed sihtkohad ja loovad turismi, mis keskendub lõõgastumisele ja puhkusele. Liiv aitab kujundada rannikukogukondi, sest inimesed loovad neis paikades ainulaadseid traditsioone ja elustiile, mis on seotud nende liivarandadega. Erosioon ja rannikukaitse – liiv on loomulik viis sisemaa kaitseks. Liivaluited pakuvad kaitset tormihoogude ja erosiooni eest. Toimub pidev tegevus, mis keskendub looduslike tõkete, näiteks luidete kaitsmisele hävitamise eest, et säilitada looduslikku kaitset, metsloomade elupaiku ja kaitsvat inimkeskkonda. Ressursi kaevandamine ja ehitamine – liiv on ehituses ja infrastruktuuri arendamisel kriitiline ressurss. Liiv on kasulik betoon- ja mördiehituses, mis on tänapäeva maailmas ühed kõige olulisemad ehitusmaterjalid. Mõned riigid, eriti Lähis-Ida ja Aasia riigid, kasutavad liiva oma rannajoonte laiendamiseks või uute saarte loomiseks, et toetada rahvastiku arengut ja äritegevust. Põhjavee juhtimine – liiv toimib vee loomuliku filtrina, seega on see looduslikult taastuvas vees ülioluline. See on loomulik protsess, mille käigus pinnavesi imbub maasse ja täiendab maa-aluseid põhjaveekihte. Kui vesi läbib liiva, aitab liiv looduslikult välja uhtuda saasteained ja mikroorganismid, mis võivad vett saastada. Vett filtreeriv liiv aitab toetada looduslikku ökosüsteemi, sealhulgas edendada bioloogilist mitmekesisust ja inimeste õitsengut. Piirkondlik bioloogiline mitmekesisus – liivane keskkond toetab nende enda ökosüsteeme, mis pakuvad keskkonda teatud taimedele ja loomadele ellujäämiseks ja arenemiseks. Need taimed ja loomad omakorda toetavad inimeste õitsenguks vajalikke süsteeme, sealhulgas ranniku- ja kõrbekeskkonnas levinud toidutüüpe ja taimset elu. Kunst ja vaimsed praktikad – liiv on aluseks erinevatele kunstilistele kujundustele ja vaimsetele praktikatele, mis on nendes kogukondades aja jooksul välja kujunenud. Liiv on oluline keerukate kunstiliste kujunduste ja mustrite loomisel, mis võimaldavad kunstnikel väljendada oma kultuuri ja pakkuda neile elatist. Liiv on oluline ka vaimsetes praktikates, mis sümboliseerivad puhastust, järjepidevust ja püsimatust.
Kui teile meeldib meie leht, jagage seda oma sõpradega & Facebook